Friday, February 1, 2013

Flight (2012)














Flight (2012) - Lend (mitteametlikult)

138 minutit - Draama

IMDB kasutajate hinnang  7.4

http://www.imdb.com/title/tt1907668/

Lavastaja: Robert Zemeckis

Stsenaarium: John Gatins

Staarid: Denzel Washington, Nadine Velazquez, Don Cheadle, John Goodman, Kelly Reilly

Lennuki piloot päästab lennuki katastroofist, kuid pärast põhjuste uurimisi tuleb välja nii mõndagi

Üle pika aja üks tõeliselt hea ja põnev lennukatastroofifilm, mille väärtuseks ei ole ainult tippnäitleja Denzel Washington, kes teeb siin ühe oma elurollidest. Kui tihti inimesed tõmbavad paralleele lennukatastroofifilmide puhul klassikalise paroodiaga "Airplane", siis siin seda kindlasti teha ei saanud. Tegemist on väga ladusa ja pingsa põnevikuga, kus naermiseks ruumi ei ole, see eest moraaliarutelule annab aluse pikalt peale filmi vaatamist.
 
Sisukokkuvõte oma sõnadega - alkohoolikust ja narkarist, kuid suurte kogemustega piloot, läheb tööle taas laksu all olles, mis on talle tavapärane olukord. Juba aastaid on ta nii teinud ja täna ei ole erinev olukord. Aga just nüüd juhtub õnnetus, milles kogemustega piloot suudab rahulikuks jääda ning päästa reisijad imelisel moel - nii, nagu mitte keegi maailmas ilmselt poleks võimeline. Ja kangelast kiidetakse seni, kuni avastatakse, et ta oli joobes ja narkouimas ning algab protess, mille käigus tekkib küsimus, kas paljude inimeste elu päästmine on piisav, et lunastada piloodi karmimat eksimust piloodieetika vastu. Protseduuri reeglite väänamisega ning hea mulje jätmisega edasipidi on võimalik piloot vastutusest päästa ja nii tundub filmi lõpuks, et piloot pääsebki - kuid lõpuks üllatab piloot autundega ja lõpp on üllatav, aga ühiskonna moraalireegleid austav. Läbi filmi käib ka armastuslugu piloodi ja alkohoolikust naise vahel - kaks sarnast tegelast, mõlemad andnud alla viinakuradile ning otsivad toetust üksteisest. Algselt naine vajab rohkem toetust lõpuks hoopis piloot, ühe eksimused annavad jõudu teisele muutuda. Lugu on väga õpetlik ning koputab südametunnistusele.
 
Selle lennu taga on tuntud lavastaja Robert Zemeckis. Tema tähelend algas juba minu sünni ajal, ehk siis juba oma 35 aastat tagasi lühilugude lavastamisega, stsenaariumite kirjutamisega ja lõpuks ka produtseerimisega, tõeline kuulsus tuli "Kalliskiviromaaniga" 1984 ja kultuse staatus "Tagasi tulevikku" triloogiaga 1985 ja muidugi "Forrest Gump'ga" 1994 koos Tom Hanksiga. Tom on ka peamine staar tema filmides. Ilusasse resümeesse mahuvad teiste hulgas ka veel Cast Away - robinsonilugu taas Tom Hanksiga, Contact - Jodie Fosteriga, Polaarekspress - Tomiga taas jpt. Zemeckist teatakse kui osavat jutustajat, kes suudab efektirikkasse filmi suruda keerulise ja tõsise sisu ning tihti armastab kasutada reaalseid tegelasi arhiivilõike kasutades või vanu võtteid ja tegelasi uuesti taastades. Ka seekord ei ole järeleandmisi kuskil, sarnaselt Forrest Gumpi ja Cast Away'ga on peategelasel kogu filmi üleval hoidmise roll ja nõuab vaid kõige oskuslikumat näitlemist, mis saab ka taas auhindade ja oscari nominatsiooniga pärjatud. Ja taas on efektid tasemel - kujutage visuaalselt ette lennuki (suure reisilennuki) tagurpidi pööramist - just selline asi tehakse ära ja väga tõetruult. Draama ise on ka kaasakiskuv ja pakub mõtlemist pikemalt.
 
Kandev mees selles keerulises rollis on Denzel Washington - kõrgeima kategooria täht, kellele ükski rolli pole keeruline - oma ettevalmistuse põhjalikkusega igaks rolliks istub ta samal õrrel, kus on Daniel-Day Lewis, Tom Hanks, Sean Penn ja veel vaid üksikud. Ka selles filmis mängib Denzel suurepäraselt, ei anna kordagi alust kahelda oscari nominatsiooni alusetusest. Kogu filmi on ta tõeliselt purjus, narkouimas, vihane, lombakas ja siis äkki alandlik ja esmakordelt mõistlik ning oma patte lunastada sooviv. Supper esitus oscarid toonud Glory ja Training Day kõrvale - mõlemad väärtfilmid ja soovitan vaadata (mitte küll lastega koos, sest need ei ole just ilusad lood, küll aga õpetlikud). Denzeli piloot on, küll meie eludega riskiv, olles pidevalt joobes, kuid tema oskused on absoluutses tipus ja vaatajale jätab Denzel mulje, et kainena poleks ta neid inimesi võib-olla suutnud päästa, sest äkki oleks hoopis ise saanud šoki, kuid ei - ta ei saanud ja päästis peaaegu kõik lennukis olnud inimesed, saades ise raskelt vigastada. Kuid hilisem üritus vabaneda alkoholist ja narkootikumidest näitab meile filmi tegelikku sisu, kuidas Denzeli piloot üritab vabaneda sellest kõigest, ta leiab isegi kena saatusekaaslasest tüdruk, kes teda võiks aidata (ja väga tahab aidata) sellel võõrutuste teel, kuid viinakuradil ei ole kiire kuhugi, Denzeli viimse kohtuistungi eel, mis ta vabastaks kõigist süüdistustest, algab filmis näitlemise raskeim osa - pikalt kaine olnud Denzel ulatab viinakuradile sõrme, mis ta muidugi kohe endasse tõmbab ja hommikul on mees totaalselt tahmas, nii segast on päris raske kainena mängida. Ja lahendus on hea - selleks, et mees oleks kohtus adekvaatne, tuleks ta 45 minutiga kaineks saada - võimatu missioon, kuid siiski mitte - tõmmates kokaiini sisse saab ju pildi tagasi ja nii lähebki Denzel enda saatuslikule istungile purjus ja narkouimas. Näoilme on hea ja peaaegu lähebki õnneks, kui Denzel ise ei hakkaks ausaks ja ilusale kuritegelikule plaanile lunastussooviga vee peale tõmbab. Mis muidugi viib ta vangi, aga vähemalt puhta südamega astub ta edasi ja annab vajaliku õppetunni ja moraali-eetika loengu vaatajale.
 
Filmis on ka teisi huvitavaid tegelasi - näiteks John Goodman. Tuntud kogukas koomik, kes tõsistes filmides on harva. Ka siin on ta humoorika narkodiileri rollis, kes Denzel'it varustab kokaiiniga ja ka lõpus kraamiga aitab. Goodman on kõigile teada nii flintstone'ina kui ka eelmise aasta parimas filmis Argost filmimaailma tegelasena. Siiski on Goodman peamiselt kõrvalosades ja TV fimides ning seriaalides, kuid juba üle 130 rolli on tehtud, saavutus mida jõuavad elu jooksul vähesed. Teiseks tuntud tegelaseks on Don Cheadle - osav advokaat, kes peaaegu päästabki piloodi vastutusest. Parimaks rolliks Hotell Rwanda minu arvates (hotelliomanikust aafrikas riigipöörde ajal, kes päästab sadu inimesi - tõsieludraama ja väga hea film). Edasi on filmi paremuselt teine roll minu arvates Kelly Reilly - peamiselt väiksemaid kõrvalosi mängid, kuid vahel silma jäänud (näiteks Uhkus ja Eelarvamus) mängib nüüd alkohoolikust ja füüsilise terrori all olevat naist, kelle piloot päästab ja kes siis tema juurde ka elama tuleb. On huvitav suhte arenemine, kahjuks küll mitte muinasjutu suunas, aga siiski kaudselt on mõlemal üksteisest abi. Nähes piloodi põlemist, saab naine aru enda probleemist ja ronib raskelt sellest välja, kui piloot ei suuda seda isegi armumise tagajärjel ja nii see suhe laguneb. Samas saavad mõlemad õppetunni ja lõpuks teevad enda elu suhtes õiged otsused. Kelly on suure Denzeli kõrval tubli partner ja igati võrdne paar kinolinal. Kallis abikaasa käskis ära mainida ka imeilusa Nadine Velazquez - üks stjuardessidest ja Denzeli voodikaaslane filmi alguses - pole küll tuntud näitleja, kuid imeilusa kehaga, kes ka midagi ei varja ja meestele ning ka mõnele naisele silmailu (või kadeduseussi) pakub - sellised modellid võtavad väga harva filmis riided seljast, kui just neile muinasjutulisi summasid ei pakuta selle eest. Nadine aga ei ole kunagi kade olnud, google on ilusaid pilte täis. Samas on ta juba paljudes filmides olnud ja võimalik, et suured rollid on alles tulemas - nagu Jennifer Connelly - samailus oscarivõitjast tippnäitleja.

Ka stsenarist tuleb ära mainida, sest originaalkäsikirja eest sai film igalt poolt vaid kiidusõnu. Kes tuleb sellisele mõttele - et keerata lennuk tagurpidi, et päästa inimesed ja kes selle ka reaalselt välja mõtles. Loogiliselt saab ju aru, et kui lennuk kukub peaaegu nina eest alla, siis see pööramine õigel ajal, võimaldas korraks lennuk horisontaalseks saada ja see päästis inimesed. Aga kuidas sellele mõttele tulla - mees, kes selle välja mõtles on John Gatins - näitleja ja stsenarist, vaatasin just alles Coach Carter - taas tema sulest TV film, natuke klassikaline treenerilugu, kes võitles andekate kuid allumatute poistega keskkooli korvpallitrennis - tõsielulugu, kus treener pani osariigi ühe parima meeskonna treeningud kinni seniks, kuni nad saavutavad piisava keskmise hinde ja sellega täidavad nende vahel sõlmitud lepingut - legendi staatuses meest mängis Samuel L.Jackson - hea ja taas õpetlik lugu. Gatins jätkab aga Real Steel 2 käsikirjaga (ka esimene temalt) ja väikeste näitlemisrollidega ja saame näha, kas edu tuleb rohkem ühest või teisest vallast, ennustan rohkem käsikirjaedu, sest siin on juba tippe teos Flight'i näol olemas.
 
Filmi efektid on head ja ei ole tunda arvutigraafikat, isegi lennuki maandumisel tagurpidi, ei tunne, et keegi oleks arvutiga asja üle võlli keeranud ja harry potteri ulmelisi efekte ei näe. Tundub loomulik ja Zemeckise soov asja võimalikult ehedalt näidata minu meelest täitus. Ei oskagi norida millegi kallal, leidsin internetist vaid ühe vea - mootori kustutamise kang, pidi kogu tehnika vaikseks tegema, filmis aga tõmmatakse kangi 2 korda, mis tegelikult on võimatu - aga sellised asju teavad vaid lennundusprofid ja nemad selle ka ilmselt avastasid. Vaadates fännide vigade otsimist imdb-st siis seal oli list juba pikem, kuid ei midagi, mis oleks pilti häirinud. Minu keskpärasele silmale oli kõik ehe  ja aus ning maha punkte küll ei võtaks.
 
Filmi moraal ja õpetus on aga ilmselged ja põhjendamist ei vaja. Peamine tähelepanu on küll näiselt lennukatastroofil ja selle uurimisel, kuid tegelik võitlus käib piloodi sees. Kuidas võõrutada raske viinakurat, kuidas jätta endast korralik mulje üldsusele samas nii juua ihaldades - see keeruline võitlus kestab terve filmi ja on paljudele peredele tuttav, kus pereisa või vahel pereema on sarnase probleemi sees ja millist mõju see avaldab neile, kes hoolivad ja armastavad. Nii ka siin - piloodil on võimalus armastusele - tõelisele, mitte üheöiseks, millega film algab. Sellisele, kus vastaspool on sama näinud ja nii oleks nende kahe vaheline suhe igavene ja lihtne hoida. Kuid viinakurat ei arva nii - ta ei anna võimalust kahele hüljatud hingele ja lõhub selle minu jaoks nii lootusrikka suhte juba eos, et ajas kohe vihale. Eks just selline film ongi parim, just selline, mis kutsub räevukalt sõimama ja filmi sisse elama - miks ei võinud siis anda hüljatuile võimalus, oleks ilus lõpp olnud, aga eks elu ei ole alati nii ja ameerikalikke lõppe ei saa kõigele sisse pookida - film oli tõesti hea ja kuigi vaatasin kodus arvutist, ei lasknud ma ennast kuskilt häirida ja pärast filmi ei jäänud veel tükk aega magama vaid arutlesin mõtteis vaadatut - aga see ongi filmi juures kõige parem osa - järelmaitse.
 
Hinnang taas 10/10, muutub juba igavaks, aga ega ma halbu filme eriti ei vaata ja ammugi ei hakka neid siia üles toppima:)
 
PM

No comments:

Post a Comment